25.05.12

Spengleri tõus, Õhtumaa allakäik. - Päevaleht, 12. mail 2012

1/***** Oswald Spengleri populaarsuse kasvus kindel olla siiski ei saa. Sellest hoolimata, et 2011. ja 2012. aastal ilmusid tema teose „Õhtumaa allakäik“ uustrükid e-raamatuna inglise ja saksa keeles. Isegi sellest hoolimata, et täistekst ilmus äsja esimest korda eesti keeles. Õhtumaa allakäik pole samuti kindel. Sellest hoolimata, et Euroopa päritolu inimeste osakaal väheneb maailmas järjekindlalt ja Õhtumaadel viimasel neljakümnel aastal viljeldud elulaadi- ja majandusmudel on sügavas kriisis.
  2/***** Nagu Rein Ruutsoo õigustatult märgib, ei meeldi Spengleri käsitlus fašistile, kommunistile ega ka idealistlikule demokraadile. Loogiline, sest kõik need ideoloogiad on ju sünnitanud seesama Spengleri mõistes allakäiv Õhtumaa. Nii nagu põhjajoov alkohoolik oma allakäigu taset objektiivselt hinnata ei taha, pole põhjust arvata, et ühiskonna enamus masohhistlikult naudiks oma mandumise analüüsi.
  3/***** Kahtlemata on tegemist Lääne mõtteloo võtmetekstide hulka kuuluva teosega. Iseseisvuse kahekümnendal aastal ilmus Leonhard Vahteri tõlkes ja Leo Anvelti toimetatult Spengleri teose lühikokkuvõte. Nüüd, iseseisvuse taastamise kahekümne esimesel aastal oleme astunud järgmise sammu, aga siiski mitte allakäigu poole. Tänada tuleb kirjastust „Ilmamaa“ ja raamatu väljaandmist toetanud Eesti Kultuurkapitali. Ning kõige rohkem tõlkijaid Mati Sirkelit ja Katre Ligi ning teemaeksperte. Eesti kultuurilist järjepidevust rõhutades käsitletakse Ülo Matjuse saatesõnas „Õhtumaa allakäigu“ tulemist Eestisse. Pessimistlik tõlgendaja võib Spengleri teose ilmumise ajastuses leida tulevikumärke: „Õhtumaa allakäigu“ esimene köide ilmus Saksamaal 1918. aastal, Saksamaa hävingu aastal, eestikeelne kokkuvõte ilmus 1940. aastal, Eesti hävingu aastal. Nüüd siis täistõlge eesti keeles.
   4/***** Karl Marxi ja Oswald Spengleri eestinduste proportsioon, hävitavalt Karl Marxi kasuks, peegeldab Eestis domineerinud ideoloogilisi olusid, aga võib-olla ka tänast mõttelaadi. Marksistlik formatsiooniteooria naudib ka praegu populaarsust just süsteemi tõttu, mis kergendab maailma ajaloo kulgemise ettekujutamist ja õpetamist. Asi, mis „Õhtumaa allakaäigu“ marksismiga sarnaseks teeb, on suure süsteemi olemasolu.
   5/***** Kui Anton Hansen Tammsaare Spengleri tõlke oleks ette võtnud, oleks meil nüüd mõni tema romaan vähem. Vaevalt oleks „Õhtumaa allakäik“ täistekstinagi saavutanud sovetiajal taolist põrandaalust populaarsust kui Coudenhove-Kalergi „Totaalne riik, totaalne inimene“. Spengleri suurteos on kergesti loetav, ent tema süsteem raskesti adutav ega paku positiivset alternatiivi kommunistlikule ideoloogiale.
   6/***** Spengleri järgi on ajaloos peale põhjus-tagajärje seose ehk ruumiloogika olemas ka orgaaniline seos ehk ajaloogika. Ühiskond kujuneb, tekib ja areneb nagu organism. Maailma ajalugu kujutab endast orgaaniliste vormide igavest sündi, igavest saamist ja surma. Ajaliselt kauged kultuurid ei ole vähetähtsad, vaid see, nagu ka lähedaste sündmuste tontlikukult suureks paisumine, paistab meile niimoodi optilise pettena.
   7/***** Erineval ajal kujunevad erinevate territooriumidega seotud kultuurid, Spengleri järgi on neid kaheksa, millest seitse on juba surnud. Neil kõigil on oma stiil kõige laiemas ja sügavamas mõttes, kuni oma matemaatikani välja, oma elukäik – võrsumine, õitseng, stagnatsioon ja surm, mõnel vägivaldselt kuulsusrikas, mõnel rahumeelselt häbiväärne. Maailma ajalugu on võimsate kultuuride näitemäng, kultuuride, millest igaühel on omaenese idee, kired, elu, tahe ja tunded. Ehk kokkuvõttes hing.
   8/***** Neil kultuuridel pole peale eri aegadel kulgenud ühtemoodi elutsükli suurt midagi ühist: isegi kultuurilaenamisel moonutatakse algset tuuma, et ülevõtmised omale sobivaks kohandada. Igal kultuuril on oma raugaiga, ehk oma tsivilisatsioon, mis on iga kultuuri vältimatu saatus. Keegi ei oota röövikult, keda ta näeb iga päev kasvamas, et too teeks seda veel paar aastat. Kultuuri üleminek tsivilisatsiooniks, kultuuri hingetuks kustumine algas antiigis neljandal sajandil enne meie ajaarvamist, ligikaudu 10. sajandil kujunenud Õhtumaadel aga 19. sajandil.
   9/***** Kõigi kõrgkultuuride allakäigu üldpilt on Spengleri järgi sarnane: sündimuse vähenemine, pereelu lõdvenemine, kasvav linnastumine. Muusika, arhitektuur ja kujutav kunst muutuvad jäljendavaks, kaotavad sõnumi ja muutuvad kunstkäsitööks. Raha eraldub loomuliku eluviisi väärtustest. Raha poliitiliseks relvaks on demokraatia, viimase hävitab aga tsesarism – suurte üksikisikute ajastu. Kujuneb imperialism, mis hävitab lõpuks riigid ja võtab suuna maailmariigile. Kultuuri raugaea möödudes variseb varemeteks kokku ka maailmalinna koloss, mis on maa ja väiksemad linnad tühjaks imedes trampinud varasema kultuurimaastiku provintsi tasemele.
   10/***** Kui Õhtumaade allakäik siiski toimub, siis Spengleri raamat ei kinnita ega lükka seda ka ümber. Nendele, kes ajalookirjutust rohkem kunstiks kui teaduseks peavad, on Spengleri teos ideaalseks näiteks. Spengler ei olnud õppinud ajaloolaseks ega pidanud ka ise end ajalooteadlaseks, ning sai juba ilmumisel teravat kriitikat faktitasandi eksimuste eest. Rääkimata faktide tõlgendamisest ja esitamise loogikast. Ka Spenglerit ennast on võimalik mitmeti tõlgendada.
   11/***** Spengleri suurteose ilmumine tegi Müncheni erakust maailmakuulsuse. Hoolimata Spenglerit kritiseerivatest marksistidest, fašistidest ja demokraatidest, on tema mõjutusi tunnistanud terve plejaad nii marksismile, fašismile kui demokraatiale sümpatiseerivaid kirjanikke ja teadlasi, aga ka kaasaja poliitilist mõtet ja poliitikat otse mõjutanud isikuid nagu Samuel Huntington ja Henry Kissinger. Oleks raske nimetada mõnd Õhtumaade mõtlejat, kes oleks Spenglerit ja temast tõukunud Arnold Toynbeed üldistamisvõime ja -veenvuse poolest hiljem ületanud. Spengleri kõrval võivad kaasaja võitjate ajaloo ühest ja samast ideoloogiatorust tulevad suurraamatud näida Õhtumaa allakäiguna.
   12/***** Spengleri süsteemi põhijoon – ühiskondade „eriüheaegne“ areng ühesuguseid faase läbides, leidis kestva väljundi Adolphe Landry, Warren Thompsoni ja Frank Notesteini süsteemis, kes kujundasid 1930.–1940. aas­ta­tel kvantitatiivsele andmestikule tuginedes de­mo­graa­fi­li­se üle­mi­ne­ku teoo­ria. Teooria hõlmab perioodi, mille algus kattub Spengleri järgi Õhtumaade kultuuri üleminekuga tsivilisatsiooniks. Demograafilise ülemineku teooria on paika pidanud, Õhtumaadelt alanud üleminek hõlmab tänaseks peaaegu kõiki maailma ühiskondi. Ülemineku tuumaks on kasvav individuatsioon, märkideks muuhulgas sündimuse langus ja linnastumine. Õhtumaadest on sündimus tänaseks üle taastetasandi vaid Iisraelis.
   13/***** Spengleri rahvuse/ühiskonnapõhine süsteem ei näinud ette tänapäevast globalisatsiooni, Õhtumaade väärtuste paljunemist üle maailma. On raske öelda, kas Spengler eksis, kas säilivad kusagil maailma nurgas siiski allakäigust mürgitamata uueks alguseks võimelised idud või tõmbab kaheksas kultuur ehk Õhtumaad oma allakäiku seekord kogu maailma. Asi, mille Spengler meile kindlasti selgeks teeb, on väärtuste suhtelisus ajas ja ruumis. Maailmatsivilisatsiooni kvintessentsina esitatavad „euroopalikud väärtused“, mida siiski sõjaga teistele ühiskondadele peale tuleb suruda, ja vaid valitud nähtustesse puutuv sallimatult raevukas sallivuspropaganda ei pruugi olla muud kui mandumise märgid.

Kommentaare ei ole: